Väljumist ei mõelda välja siis, kui tehing juba käib. See otsustatakse enne sisenemist, samal ajal kõige muuga, ja seejärel viiakse ellu. Peaaegu iga väljumisprobleem on tegelikult planeerimisprobleem, mis lükati edasi halvimale võimalikule hetkele.
Õige suuna tabamist inimesed harjutavad. Väljumine aga otsustab, kui palju õige suund väärt oli.
Õigus oli, aga kaotasin ikkagi
Leidsin RSI ja Vortexi abil sisenemise, mis tundus täiuslik, ja kiirustasin siis osaga, mis oli sama tähtis. Valisin lühema kestuse, kui mu enda analüüs ette nägi.
Hind liikus täpselt nii, nagu olin ennustanud. Minu positsioon oli aga juba enne sinna jõudmist lühikese tagasitõmbe ajal sulgunud.
Suuna osas õigus olla ei ole midagi väärt, kui väljumine on vale, ja mina olin väljumisele mõelnud umbes kaks sekundit.
Nii näeb välja enamik väljumisvigu. Mitte turu halb lugemine, vaid hea lugemine, mis läks raisku. Analüüs sai kakskümmend minutit ja väljumine kaks sekundit, aga konto maksab välja ainult teise põhjal.
Igal tehingul peab olema kolm väljumist, mitte üks
Enamik inimesi planeerib ühe väljumise, kasumieesmärgi, ja improviseerib kõike muud. Täielikus plaanis on neid kolm ja kõik kolm pannakse kirja enne klõpsamist.
| Väljumine | Mis see on | Mis selle määrab |
|---|---|---|
| Eesmärk | Koht, kus võtad kasumi | Graafiku struktuur. Järgmine tase, eelmine tipp, mõõdetud liikumine |
| Tühistuspunkt | Punkt, kus idee enam ei kehti | Jällegi graafik. Mitte sinu konto ega ümmargune number |
| Ajaline väljumine | Millal lahkud, sest midagi ei juhtunud | Sinu tees. Kui liikumine pidi toimuma turu avanemisel ja käes on lõunaaeg, on põhjus tehingus olla kadunud |
Kolmandat ei pane peaaegu keegi kirja ja just sinna kaob üllatavalt palju raha. Tehing, mis ei ole ei kasumis ega kahjumis, maksab sulle ikkagi: hinnavahe, finantseerimiskulu ja tähelepanu, mida sa ei pööra järgmisele setupile. „See pole veel mu stoppi puudutanud“ ei ole põhjus jääda millessegi, mis on lakanud tegemast seda, mida ootasid.
Mida kasumlike tehingute vara sulgemine tegelikult maksab
Kasumi varajane võtmine tundub mõistlik. Realiseeritud kasum on päris, eesmärk aga ainult lootus. Kuid see tunne teeb sinu numbritega midagi väga konkreetset ja seda tasub näha kirja panduna.
Sinu nullpunkti (break-even) võidumäära määrab suhe, mille sa tegelikult saavutad, mitte see, mille planeerisid. Nii et kui planeerid tehingu suhtega 2 : 1 ja võtad harjumuspäraselt sellest poole, ei ole sa oma riski vähendanud. Sa oled tõstnud latti, millest pead üle saama.
| Planeerisid | Tegelikult võtad | Võidumäär, mida vajad nüüd nullpunkti jõudmiseks |
|---|---|---|
| 2 × sinu risk | 2 × risk | 33% |
| 2 × sinu risk | 1,5 × risk | 40% |
| 2 × sinu risk | 1 × risk | 50% |
| 2 × sinu risk | 0,5 × risk | 67% |
Loe alumist rida. Kaupleja, kes planeerib 2R, aga võtab harjumuspäraselt sellest vaid veerandi, peab õigesti arvama kahel juhul kolmest, kuigi strateegia oli kavandatud töötama nii, et õigus on vaid ühel juhul kolmest. Strateegias ei muutunud midagi. Muutusid ainult väljumised.
Selle ühe jagamistehte taga olevat matemaatikat selgitab õppetund riskijuhtimine kauplemisel.
Miks sa pidevalt liiga vara väljud
Seda on mõõdetud. Terrance Odean uuris 10 000 maaklerikontot ja leidis, et investorid müüsid oma kasumlikke positsioone määraga 14,8% ja kahjumlikke 9,8%, nii et kasumlik positsioon müüdi umbes 1,5 korda suurema tõenäosusega kui kahjumlik. Järgneva aasta jooksul edestasid müüdud kasumlikud positsioonid allesjäetud kahjumlikke 3,4 protsendipunkti võrra.
Seega ei ole see instinkt lihtsalt emotsionaalne. See on tagurpidi, see on kallis ja see on peaaegu universaalne. Selle teadmine ei lülita seda välja, aga ütleb sulle, mille vastu kaitset ehitada.
Tavaliselt on selle taga kolm asja:
- Eelmine tehing. Pärast kahjumit suletakse järgmine kasumlik tehing vara, et päev plussis lõpetada. Kasumi suuruse määrab sinu eelmine tehing, mitte see tehing.
- Jälgimine. Mida lähemalt positsiooni jälgid, seda varem selle sulged. Iga väike hinnaliikumine sinu vastu on väike argument ja lõpuks sa nõustud.
- Positsioon on liiga suur. Kui positsiooni hoidmine tavalise turumüra ajal on ebamugav, leiad põhjuse väljuda. See on positsiooni suuruse probleem, mis on end väljumisprobleemiks maskeerinud.
Oluline on, milline neist kolmest see on, sest neil on erinevad lahendused, ja nende eristamisest räägib lähemalt õppetund emotsioonide kontroll kauplemisel.
Osalised väljumised, ausalt
Osa positsiooni sulgemine esimese eesmärgi juures ja ülejäänu jätmine on tavaline kompromiss. See on mõistlik kompromiss, aga seda müüakse tasuta lõunana ja see seda ei ole.
Tegelikult teeb see positsiooni hoidmise lihtsamaks, mis on palju väärt, kui alternatiiv on kogu positsiooni vara sulgemine. Aga see paneb ka lae sinu parimatele tehingutele, mis on just need, mis maksavad kinni kõik muu. Strateegiale, kus aasta tulemuse kannavad paar parimat tehingut, teeb reegel, mis need poolitab, karuteene.
Osalised väljumised on mõistlikud kahel tingimusel: sa otsustasid need enne sisenemist ja sul on piisavalt tehinguid kirja pandud, et teada, kas su kasumlikud tehingud jõuavad tavaliselt esimesest eesmärgist kaugemale. Otsus osaliselt väljuda siis, kui tehing on plussis, ei ole strateegia. See on varajane väljumine parema pakendiga.
Millal on õige väljumispunkti nihutada
Mitte iga korrigeerimine ei ole nõrkus. Kontrollküsimus on alati sama: mis muutus, kas graafik või sinu tunded?
| Samm | Mida see tavaliselt tähendab | Hinnang |
|---|---|---|
| Stopi laiendamine, sest hind on selle lähedal | Muudad teadaoleva kahjumi teadmata kahjumiks | Mitte kunagi |
| Stopi järele liigutamine, kui tehing liigub sinu kasuks | Päris kasumi kaitsmine kirjaliku reegli järgi | Sobib, kui reegel oli enne kirja pandud |
| Varajane sulgemine, sest setup lagunes | Graafik võttis ära põhjuse, miks sisenesid | Õige ja see ei ole üldse varajane väljumine |
| Varajane sulgemine, sest asi venib | Igavus | See on ajaline väljumine, nii et kirjuta see plaani ja lõpeta improviseerimine |
| Eesmärgi kaugemale nihutamine, sest läheb hästi | Ahnus, mis nimetab end enesekindluseks | Peaaegu mitte kunagi. Tee see tehing, mille planeerisid |
Kolmas rida väärib rõhutamist. Väljumine, sest tehingu põhjus kadus, ei ole distsipliinitus. Just selleks põhjus ongi. Väljumise teeb varajaseks see, et midagi ei muutunud peale sinu närvide.
Kuidas aru saada, kas sinu probleem on väljumised
Sa ei pea oletama. Kui pead arvestust, on vastus kahe veeru laiune.
- Pane viimase kahekümne tehingu kohta veerud „Plaanitud väljumine“ ja „Tegelik väljumine“ kõrvuti.
- Loe kokku, mitu korda need kattuvad.
- Nende puhul, mis ei kattu, kirjuta üles, kummale poole kaldusid: väljusid liiga vara või hoidsid plaanist kauem.
Kui enamik lahknevusi on kasumlike tehingute varajased väljumised, on probleem närvides ja positsiooni suuruses, mitte analüüsis. Kui need on kahjumlike tehingute hilised väljumised, on see vastupidine ja pakilisem probleem. Kui veerg „Plaanitud väljumine“ on sageli tühi, polnudki plaani, millest mööda panna – seda on kolmest kõige lihtsam parandada ja see on kõige levinum.
Õppetunnis kuidas pidada kauplemispäevikut olevas mallis on mõlemad veerud just sel põhjusel olemas.
Korduma kippuvad küsimused
Kuidas ma tean, millal tehing sulgeda?
Siis, kui jõuad ühe oma kolmest väljumisest: eesmärgi, tühistustaseme või ajalimiidini. Kui küsid seda keset tehingut ja ükski neist pole saabunud, on aus vastus see, et sa ei planeerinud tehingut lõpuni ja teed seda nüüd, surve all, raha mängus.
Kui kaua peaksid tehingus püsima?
Nii kaua, kui põhjus, miks sisenesid, veel kehtib. See on lühem aeg, kui enamik inimesi hoiab kahjumlikke tehinguid, ja pikem aeg, kui enamik hoiab kasumlikke. Kui sinu teesil oli ajaraam, nagu peaks olema, on see ajaraam sinu vastus.
Mis juhtub, kui ma tehingut kunagi ei sulge?
See sõltub sellest, mida sa hoiad. Aktsiapositsiooni võib hoida lõputult ja see lihtsalt tõuseb ja langeb. Finantsvõimendusega positsioonilt võetakse iga päev finantseerimiskulu ja selle võidakse sinu eest sulgeda, kui tagatis otsa saab, ning tähtajaline toode sulgub aegumisel ise, olid sa selleks valmis või mitte. Ühine joon on see, et otsustamata jätmine on ikkagi otsus, ja selle teeb keegi teine kui sina.
Kas kasutada fikseeritud eesmärki või liikuvat stoppi (trailing stop)?
Fikseeritud eesmärgid sobivad strateegiatele, millel on graafikul selge tase, kuhu sihtida, ja neid on lihtsam testida, sest plaan on ühemõtteline. Liikuv stopp sobib trendi tingimustesse, kus liikumine võib kulgeda palju kaugemale kui ükski tase, mida oleksid osanud ette nimetada. Vale vastus on nende vahel keset tehingut vahetamine – nii saad mõlema halvimad küljed.
Lühidalt
Kirjuta enne sisenemist üles kolm väljumist: kus võtad kasumi, kus idee on surnud ja millal lahkud, sest midagi ei juhtunud. Seejärel vii need ellu.
Kasumlike tehingute vara sulgemine ei vähenda sinu riski. See tõstab vajalikku võidumäära, vaikselt, kuni strateegia, mis paberil töötas, lakkab kontol töötamast. Olen selle õppetunni eest maksnud ja vale ei olnud sisenemine.